Kuigi kõik töösturid mõtlevad efektiivsusele, siis käibe ja kasumi peale töötaja kohta mõtlevad teadlikult vähesed, kirjutab 25. veebruari kuukiri Tööstus.
Äripäev arvutas 2014. aastal Äripäeva TOPides osalenud ettevõtete andmete põhjal välja, millise tööstusvalla äriühingu käive ja millise äriühingu kasum töötaja kohta on kõige kõrgem. Pole ühtegi konkreetset tööstusharu, millega tegelemine oleks efektiivne.
Refining Group OÜ suutis saavutada töötaja kohta peaaegu 4 mln eurot käivet, samas talle järgnenud Alteams Eesti OÜ tulemus oli ligi poole väiksem.
Ettevõtjad ise väga pingsalt neid numbreid ei jälgi. Pigem aetakse taga talupojamõistusega üldist efektiivsust või peetakse head tulemust juhuseks. Pigipada OÜ juhatuse liige Marek Koit näiteks selgitas, et ettevõtte suure käibe taga on kõrge naftahind ja lisas, et tänavu tuleb see ilmselt väiksem, kuna nafta hind kukub. “Tootmise eripära. Kõik muu on tavaline,” lisas ta napilt.
Lenne OÜ juhatuse liikme Urmas Leemani sõnul teevad nad oma tööd võimalikult hästi ja ilusad numbrid pole küll üllatus, kuid midagi erilist nad nende saavutamiseks ei tee. “Tellime palju allhanget teistelt firmadelt. Meie heaks töötab umbes 600 inimest,” arutles Leeman, miks Lenne käive ja kasum töötaja kohta nii suured on. “Suur käive, vähe töötajaid. Nii tulevad mastaabiefekt ja efektiivsus. Meil pole muidu tööjõudu palgal, näiteks pole meil raamatupidajat. Las igaüks spetsialiseerub,” lisas ta.
Võrdluses õunad ja pirnid
FLIR Systems Estonia OÜ tehase direktori Tiit Tallo meelest ei saa tööstusettevõtteid selliste näitajate alusel pingeritta panna. “Võrreldakse nagu õunu ja pirne. Meil näiteks käive ja kasum töötaja kohta palju infot ei anna,” ütles Tallo. Käivet mõjutavad palju materjalide sisseostuhinnad ja toodang, mille kohta rahvusvahelise kontserni tootmisüksusel on vähe sõnaõigust. Ka kasumlikkuse määr on peakontoris paika pandud. Sellegipoolest vaadatakse ka Eesti tehases, kuidas efektiivsemalt tegutseda.
Tallo sõnul pole kõige olulisem, mitu liigutust ja kuidas tööline tehases teeb, vaid komponentide ja materjalide haldus. “Kuidas ja millises koguses materjale ostetakse, ladustatakse, kuidas need tootmisse liiguvad jne,” selgitas Tallo, kuidas tootmist paremini korraldada. “Elu sunnib mõtlema,” oli ta kindel, et kuigi konkreetsed numbrid ei pruugi kõige paremad indikaatorid olla, siis iga tootja peab ellujäämiseks efektiivsusele mõtlema.
Salapärane suurim
Suurima ehk peaaegu 4 miljonit eurot töötaja kohta käibe teinud metallide ja metallimaakide hulgimüüja Refining Group OÜ pole aldis kommentaare jagama. Ettevõtte tegevust pole soovinud kommenteerida mullu oktoobris siit ilmast lahkunud firma endine omanik ja juhatuse liige Valerii Semeniak ega nüüd ka uus juht Harri Reimand, kes suunab ettevõtet alates 7. jaanuarist.
2013. majandusaasta aruandest selgub, et ettevõtte aastane käive kasvas küll ligi neli korda – 6,4 miljonilt eurolt 23,8 miljoni euroni –, aga ettevõte lõpetas juba teise majandusaasta järjest kahjumis – 2013. aasta puhaskahjumiks kujunes 59 944 eurot. Kasumi vähenemine on tingitud sellest, et kuludesse tuli kanda 288 995 eurot debitoorseid võlgnevusi.
Refining Group OÜ põhitegevusalaks on väärismetallimurru kokkuost, selle töötlemine ning metallide ja metallimaakide hulgimüük. 2013. aastal moodustas müügitulust 99% hulgimüük ja 1% toodangu müük.
Lugu ilmub 25. veebruari kuukirjas Tööstus. Lisaks saad teada, millised on erakondade tulevikuplaanid tööstuse vallas ja kuidas Kõmsil maju toodetakse.